Sammisaq: Nunarput qitiusoq

Løkkep Kalaallit Nunaat pillugu suleqatigiissitaq ukioq manna naammassissangatikkaa

Donald Trumpip avammut nalunaarutai tusagassiuutini sammineqaannavinneranni, suleqatigiissitaq sammineqarpianngilaq.
Lars Løkke Rasmussen. Assi © : Liselotte Sabroe/Ritzau Scanpix
Allattoq Ritzau
juunip 24-at 2026 06:45
Nutserisoq Medea Olsen

Danskit nunanut allanut ministeriat Lars Løkke Rasmussenip danskit, Amerikamiut kalaallillu suleqatigiissitaanni, januaarimili suliaqartitaasumi, isumaqatigiinniarnerit kingorna ukiup naannginnerani aaqqiissutissarsisoqarsimanissaa naatsorsuutigaa.

Sulili "arlaleriarluni ataatsimeeqatigiittoqarnissaa" ilimagalugu Politikenimut oqarpoq.

- Nunanut allanut tunngasutigut siuttut issiaqatigut tassaapput inuit qitiusumik inissisimasut. Aamma Trumpimut qanimut attavillit, taanna, Amerikamiut præsidentiat, Donald Trump inaarutaasumik isumaqatigiissutissamut siunnersuummik akuersiumaarnersoq apeqqutigineqarmat, taama oqarpoq.

Trumpip naalakkersuisoqarfiani qullersat nunanut allanut tunngasutigut siuttunit paasissutissinneqartarnerat erseqqissaatigaa.

- Taamaattumik inuit qanimut attaveqartut pineqarput, taakkualu piginnaatitaaffitsik naammassisaqarfiusinnaasoq tunngavigalugu suliaqarnerat naatsorsuutigaara, Løkke oqarpoq.

Washingtonimut tikeraarneq

USA-p Kalallit Nunaatalu attaveqaqatigiinnerat aamma USA-p Danmarkillu attaveqaqatigiinnerat, Trumpip Kalaallit Nunaannik naalagaaffimmut ilaasumik tiguaanissaq arlaleriarluni oqaatigereeraalu, ilungersunartumiippoq.

Nunat taakkua suleqatigiissitaliornissaq isumaqatigiissutigaat. Suleqatigiissitap sulinera, Europami politikkikkut systemimi quarsaarutigineqartumik, politikkikkut oqariartuutigineqartut nunarsuarmut siammarterneqarneranni, oqallisaanngilaq.

Suleqatigiissitaq naalakkersuisuusimasoq Vivian Motzfeldt (D) Løkke peqatigalugu USA-miimmat, Washington D.C-miinneranni januaarimi pilersinneqarpoq.

Taakkua USA-p præsidentiata tullersortaa, J.D. Vance aamma USA-p nunanut allanut ministeria, Marco Rubio taamani ataatsimeeqatigaat.

Naak Kalaallit Nunaata nammineq aalajangiisinnaatitaanini ataqqineqartussatut oqaatigigaluaraa, USA-p isumannaallisaanerup tungaatigut pitsaanerulersitsiniarluni Kalaallit Nunaanni sakkutooqarfinnik pingasunik pilersitserusunnera, ilaatigut saqqummiunneqarpoq. 

USA sakkutuunik tuusindilikkaanik siornatigut Kalaallit Nunaanniititaqarnikuupput, Kalaallit Nunaannili ataasiinnarmik maanna sakkutooqarfeqarput.

 

/ritzau/